Muuga rattasõit
- Üksikasjad
2014 sõit toimus 14. septembril.
Sõitsime trassil - Muuga-Roela-Rahkla-Rohu-Laekvere-Muuga. Kokku 31km
Startisime spordihoone eest:
Esimese peatuse tegime Muuga metsniku maja juures, kus oli olnud kokku 3 korraga tegutsevat kõrtsi. Nimetati neid Klingerbere kõrtsideks.
Järgnes sõit läbi metsa piki sihte ja valla piiri Roela-Rahkla teele. Seal lähedal otsisime üles arvatava meteoriidi kukkumise tagajärjel tekkinud kraatri.
Järgnev jutt Virumaa Teatajast:
Roela metsamehele ja mesinikule Tõnis Taalile torkas Roela-Rahkla tee lähedal metsas harvendusraiet tehes silma kummaline kaarekujuline madal voore, mis ei sarnanenud mandrijää kujundatud pinnavormiga ning tundus pommilehtri jaoks liialt suur.
Leiu üle mõtiskledes meenus Taalile Orguse külas asuv Simuna meteoriidikraater, mille kolmekümnendate aastate lõpus tekitas taevast alla sadanud umbes ämbrisuurune metallikamakas, kirjutas Virumaa Teataja.
Vanarahvas teadnud rääkida, et üks parajalt suur tükk olevat alla kukkunud ka kusagile Roela ja Rahkla vahelisele alale, kuid täpsemat ei teatud sellest kohast, nagu ka meteoriidi suurusest, midagi.
Taalil tekkis küsimus, kas ta pole leidnud äkki midagi olulist. Oli ju kaarja kujuga vall oluliselt suurem kui Simuna auk. Siit jõudis teave huvitava leiu kohta nii teadlaste kui ka alternatiivsete teadusharude viljelejateni ning ühel päeval tuli Roela lähedale kokku hulk mitmesuguseid asjamehi. Ühed mõõtsid, teised tagusid vaiu maasse.
Üks kohalviibijaist oli Heino Sakkeus, kes hobikorras on keskendunud ringikujuliste objektide uurimisele. Sakkeus rääkis, et tegemist on tõepoolest kummalise moodustisega. Kuigi lähedalt kulgeva elektriliini rajamisega seoses on osa objektist buldooseritega laiali lükatud, on oluline osa vallist siiski selgelt näha.
Tähelepanuväärne on Sakkeuse arvates tõsiasi, et maaalal, mis jääb ringi sisse, ei kasva kanarbik, kuigi see igal pool ümbruses lopsakalt vohab. «Tegemist on anomaalse nähtusega, mis igal juhul vajab põhjalikumat uurimist,» nentis Sakkeus. Asjaarmastaja rääkis, et objektil registreeriti väga tugev energiasammas. Energia pidi pärit olema kas maa seest või kosmosest. Väidetavalt piisab mõnetunnisest kohalolekust, et ammutada endasse uut jõudu. Mis moodustisega tegu on, ei osanud Sakkeus esialgu veel täpsemalt öelda, sest uuringud on pooleli. Samuti pole teada, millal võib asjasse selgust saada, sest Sakkeuse sõnul ei toeta Eesti riik omaalgatuslikke uurimistöid ja sponsorite leidmine ei ole just lihtne.
Ja tõepoolest, hõreda metsa alt leidsime ca 70m läbimõõduga kraatri, sügavusega 2-3m. Lool võib täitsa tõepõhi all olla.
Aru lubjaahju juurde jõudes leidsime eest 2 suurt, kokkuehitatud lubjaahju. Pealt on küll sisse varisenud, aga nii lubja sisestusavad kui kütmiskollete avad nende all on ilusti näha. Olen ise üles otsinud mitmeid lubjaahje, siinne on aga kõigist suurim. Suuruselt järgmisena tuleb silme ette Tamsalu kõige esimene maa-ahi.
Sõitu jätkasime Rahkla suunal piki imeilusat männialleed, päike soojendamas ja tuulevaikne ilm meelt rõõmustamas. Rahklas on natuke säilinud endist hiilgust, alles on mõned tootmishooned ja viinavabrik. Mõis ise on aga kahjuks hävinud. Otsisime siiski üles keldrikorruse müürid ja vundamendid. Pilte vaadates saime ette kujutada selle suursuguse mõisahoone hõngu.
Möödusime endisest Rahkla poe- ja sööklahoonest. Olid ajad, olid majad. Tuli meelde, et olen isegi siin sööklas einestanud.
Kui keegi mäletab, kus oli Rahkla algkooli maja, või on see veel alles? Palun andke teada.
Rohu mõisa pargis on kahe kohaliku MTÜ poolt ette võetud suured tööd. Mitmeid kordi on korraldatud talguid pargi korrastamiseks, endiste laudahoonete juurde kooskäimiskoha rajamiseks. Ühisel jõul on ühest katusega laudaosast saanud kooskäimise koht. Lauad ja toolid reas, tänagi olid inimesed koristamas, sest eile õhtu oli siin üritus.
KIK-i projektiga on korrastatud pargiteed, rajatud 2 autoparklat, paigaldatud viidad ja infotahvel. Väga tore on näha, et Rohu pargis toimetatakse. Kunagi oli siin ju üle 250 puuliigi, vahepealse aja jooksul aga park metsastus ja järel on ca 30 eri liiki puid. Neid saab vaatama tulla praegu metsamehest sõbraga, aga eks tulevikus tulevad ka puude juurde tahvlid. Tegelt leiab ka ise praegu iseäralikke liike üles.
Vaatasime ka mõisahoone vestibüülist veel säilinud põrandata ja treppe ning uudistasime veel varemetel ainsat püsti olevat ehitist - mõisniku rahakappi. Raske metalluks on küll juba ammu metallikokkusostus aga massiivsete seintega kapp seisab vapralt edasi.
Ka siin ei osanud keegi ei täna ega minu eelmistel päevadel küsitletud inimesed vastata, kus oli Rohu algkool. Seda suurt koolimaja, mis maha põles teadsid kõik aga algkooli ei teatud.
Nüüd ots ringi ja tasapisi Muuga poole tagasi. Väntasime üle Kellavere mäe ja proovisime kiigata ida poole, et näha tuhamägesi. Ilm oli ju selleks ideaalne. Nägime küll selgelt kõrgemaid moodustisi aga päikse käes säravaid helehalle tuhamägesi ei näinud. 10 aastat tagasi oli veel selgelt näha. Aga põhjus on vast selle, et tuhamäed on metsastatud ja suurt heledat pinda näha ei ole. Ongi metsaga kaetud künkad. Mäest alla sõitsime suure hooga Moora külla sisse. Kohalik mees hr. Võrno helistas juba tund tagasi ja tundis huvi meie sõidu vastu. Kutsus lahkelt enese juurde õuele, pakkus kohvi ja rääkisime Moora mõisast ja viimastest omanikest Stackelbergidest. Muide viimased olid alles poolteist kuud tagasi siinsama istunud ja kohvi joonud.
Moora mõis oli suursugune mõis, mis valmis enne esimest ilmasõda. Tegemata oli veel ainult siseviimistlus. Kuid sõda ja Eesti riigi tekkimine ning mõisate riigistamine jätsid mõisahoone saatuse juhuse hooleks. Kahjuks peremeest mõisahoonele ei tekkinud ja ilus hoone kanti kivi haaval mujale. Näiteks ehitati nendest Laekvere pritsikuur, meierei, koolimaja ja tarbijate ühisuse hoone. Tammepuust aknad ja uksed viidi Simuna koolimaja ehituseks. Nii on meil uhkest mõisahoonest järel vaid mõned fotod.
Ka Moora algkoolist ei ole inimesed kuulnud, kes mäletab, andke märku.
Täna avasime me kõik enda jaoks valmiva Laekvere-Moora kergliiklustee. On ikka mõnus sõita küll kui ei pea kartma tagant lähenevat automüra.
Laekveres olid kõik maakivist hoonetega tuttavad, seepärast uudistasime fotosi, millised ma ajalooarhiivist leidsin:
Ja jällegi jäime hätta algkooli ja mõisahoone leidmisega. Kuigi siin tekkis täitsa loogilisi mõtteid, et no muidugi - see vast on see koht, ei hakanud me neid otsima, vaid keerasime otsa Muuga poole, et nurruvat kõhtu rahustada.
Muuga spordihoones oli maitsev supp juba ootamas ja juttu jätkus kauemaks. Kokku läks 4h 5min, 31,3km, 1048kcal.
Vaimar Abel 14.09.2014